Rukis ja tritikale on siloks väga hea mõte!

 

Just praegu on õige aeg hakata planeerima oma järgmise hooaja söödavarusid ja kaaluda ka tervikkoristus teraviljasilo jaoks kohta oma söödabaasis. Tavapäraselt kasutatakse tervikkoristus teraviljasilo ehk vilise tootmiseks otra, rukist, tritikalet või kaera. Meie hea koostööpartner Smartfor OÜ loomakasvatuse konsultant Kristiina Märs toob välja, et sellest valikust on Eestis kõige paremaid silotulemusi nii toiteväärtuse kui ka saagikuse osas andnud just rukis ja tritikale. Võrreldes odra ja kaeraga on rukkis ja tritikales rohkem tärklist, proteiini ning parem kuivaine seeduvus. Nendest valmistatud vilisesilo on hea mõte nii piima- kui ka lihaloomale.

Mida vilisesilo sisaldab ja loomale annab?

Kuigi vilisesilos on palju tärklist, suhkruid ja energiat, siis 90ndatest on vilisesilole teenimatult jäänud külge märk, et see justkui poleks väga hea piimalehma sööt tänu kõrgele toorkiu, NDF ja ADF-i sisaldusele. Sellel ajal arvati, et piimalehmal võib silodest umbes 20% asendada vilisesiloga ilma, et piimatoodang langeks. Õnneks on teadlased teinud tänaseks juba mitu aastakümmet tublit tööd ning sordiaretusega on jõutud nii kaugele, et kiu sisaldus ei ole enam probleem ning vilise osakaalu võib võrreldes varasemate aegadega tublisti tõsta. Õigel ajal koristates on Eestis nii trikaale kui rukkisilo toorkiu sisaldused jäänud 19-25% vahemikku, mis on ka ratsiooni sättimiseks väga sobilikud.

Eestis leidub piimafarme, kes näiteks maisi üldse ei kasvatagi ning nende ratsioonis asendabki maisisilo just tervikkoristus teraviljasilo. Maisi kasvatades võib kõik väga hästi õnnestuda, kuid olenevalt ilmast on ka tõenäosus maisil liiga tooreks jääda väga suur. Sellisel puhul päästabki päeva just tervikkoristus rukis või tritikale. Liiga toores maisis on energiaallikaks enamasti suhkrud, kuid tärklist ei ole küllaldaselt veel moodustunud. Sellises toorevõitu maisisilos jääb tärklise ja suhkrute summa 155-250 g/kg kuivaines.

Seevastu näiteks tervikkoristatud rukkis võib õigel hetkel koristades tärklis ja suhkrud kokku olla isegi kuni 365 g/kg kuivaines. Lehm toodab glükoosi kõige enam just tärklisest ning see tärklis võib olla jõusöödatärklise asemel ka tervikkoristus teraviljast pärinev tärklis, mis on fermenteerunud. Kuna tänapäeva sordid on aretatud väga saagikateks ja tera on silos väga palju, siis asendabki vilisesilo osaliselt juba jõusööta ja seda peaks ratsiooni tehes kindlasti arvestama. Saaki on meie tingimustes saadud kuni 23 tonni hektarilt (kuivaine 30-45%), mis ületab maisisilo saagi, mis mõnel pool jäi möödunud aastal isegi 19-20 tonni kanti hektatilt (kuivaine 18-20%).

Kuna tuleks vilisesilo koristada?

Kõige kõrgem kuivaine ja seeduvate toitainete hektarisaak saadakse piimküpsuse ajal koristades. Samas piimvaha ja vahaküpsuses koristatud vilise energiasaagis on kõrgeimad. Piimvahaküpsuses on toitainete vool teradesse lõppemas, kuid kõrred ja lehed ei ole veel toitainetest vaesunud. Seetõttu ongi kõige õigemaks tervikkosistus teravilja silo tegemise ajaks piimküpsuse lõpp- vahaküpsuse algus. Tera küünega muljudes peaks see meenutama pehmet cheddar juustu ning muljudes ei tohiks tera kindlasti pritsida ega olla liiga kõva. Küünega vajutades peaks terale jääma nähtav muljumisrant. Veidi keeruliseks muudabki vilise silo valmistamise just terade väga kiire küpsemine ning see jätab silo valmistamiseks kõigest keskmiselt 10 päevase „akna“.

Kindlasti peaks terad olema silosse jõudes muljutud, sest siis saavad silobakterid läbi kesta terale paremini ligi ning ka loomale on muljutud tera paremini seeduv. Ideaalne vilise kuivaine jääb vahemikku 30-44%, sest siis on suhkrud bakteritele kõige paremini kättesaadavad. Kuna kuumade ilmade ja intensiivse päikese tõttu kuivab hoidlas laiali aetud materjali kiht väga kiiresti, siis on soovitav see koristada pigem pisut märjemana. Vilise silo näol on tegemist väga hinnalise materjaliga ja seetõttu ei tohiks selle fermentatsiooni juhuse hooleks jätta vaid kasutada kindlasti silokindlustuslisandit. Silolisand ei vii mitte ainult pH-d soovitud tasemeni vaid takistab hiljem silo avades selle kuumenemist, mis kipub vilisesiloga tihtilugu juhtuma. Sellisel juhul ei kuluta pärmseened vilisesilos energiat ära soojuse ja etanooli tootmiseks vaid need säilitatakse loomade jaoks.

Rukki ja tritikale külvamise mõningad plussid:

  • Vilisesiloks tegemine vähendab viljakoristushooajal koormust kuivatitele;
  • Külviks saab kasutada tavakülvikut ning pole vaja teenust osta;
  • Vilisesilo eesmärgiga külvates saab ära kasutada sellised põllud, kus sügisel kombainiga peale minemiseks võib olla liiga märg;
  • Kui näiteks kevadel on näha, et tuleb kesine maisi aasta, siis vilisesilo on suurepärane asendus;
  • Kui kevad on põuane ja rohusööda varumisega on raskusi, siis rukkist ja tritikalest vilisesilo aitab hädast välja;
  • Kui mais ilusti edeneb ja rohusööta tõotab tulla piisavalt, siis saab plaanid vabalt ümber mängida ja võtta vajadusel külvatud rukis või tritikale terana ja midagi pole kaotsis;
  • Koristuse varase aja tõttu saab põldu hiljem kasutada väga hästi talirapsi külviks.

Kindlasti oled märganud, et kliima on muutunud järjest heitlikumaks ja iial ei tea milliseks kujuneb järgmine taimekasvatushooaeg. Seetõttu on mõistlik nö kõiki mune ühte korvi mitte panna ning veidi riske hajutada just tervikkoristus teraviljasiloga.

Hea valiku rukkist ja tritikalet leiad Dotnuva Balticu tootevalikust. Rohkem infot küsi meie seemnete osakonna tootejuhtidelt:

Pärnu, Viljandi, Lääne, Saare, Hiiu, Rapla Jaanika Liir 5885 5400
Lääne-Viru, Ida-Viru, Harju, Järva Teet Liiv 5885 7500
Tartu, Jõgeva, Põlva, Võru, Valga Remek Meel 5303 9306

 

<Tagasi