Küsi nõu spetsialistilt?
- Valige lähim filiaal.
- Võtke ühendust halduriga või jätke oma kontaktid.
KEVILI Mäo terminali valmimine augustis 2024 oli oluline saavutus nii KEVILI kui ka Kesk- ja Lääne-Eesti teraviljakasvatajate jaoks. Valminud terminaliga suurenes põllumeeste ühistu KEVILI ladustamisvõimekus sisemaa terminalides 200 000 tonnini, lisaks paranes herne ja oa kuivatamise võimalus, mis oli siiani üle Eesti põllumeestel üsna suureks probleemiks olnud. Tippaegadel töötasid Eesti ühe suurima terminali ehitusel korraga 5-e ettevõtte meeskonnad, nende seas ka AS Dotnuva Baltic, kes mängis väga olulist ja keskset rolli nii terminali projekteerimisel, planeerimisel kui ka elluviimisel.
Ligi 14 miljoni euro suurune investeering tagas kaasaegse terminali, mis on võimeline ladustama, kuivatama ja töötlema suuri koguseid tera- ja kaunvilja. Terminali aastaseks täisvõimsuseks on planeeritud 30 000 tonni märja teravilja kuivatamine ning lisaks 100 000 tonni kuiva vilja käitlus. Vastavad mahud on saavutatavad järgmisel aastal peale ehituse teise etapi lõppu. „Mäo terminal on suurim teravilja käitluskoht piirkonnas, pakkudes leevendust koristuse ajal kui logistika on Eestis üle koormatud ja korraga tahetakse vedada tuhandeid tonne. Selleks, et saada kvaliteetse vilja eest rohkem raha, tuleb see kiirelt koristada ja ladustada. Mäo terminaliga tagatakse ka Kesk- ja Lääne-Eesti teraviljakasvatajatele logistiliselt lähem ja kiirem teenus,“ räägib KEVILI juht Hannes Prits.
Mäo terminali planeerimine algas 2022. aastal. Lisaks mitmele varasematelt terminalide ehitustelt tuttavatele koostööpartneritele, kaasati partnerite hulka ka Dotnuva Baltic. „Dotnuva Baltic osutus valituks tänu nende professionaalsele suhtlemisele ning välja pakutud tehnoloogiatele ja seadmetele. Eesmärk oli investeerida töökindlatesse seadmetesse, mis saavad pikaajaliselt hakkama meie mahuliste vajaduste täitmisega,“ kirjeldab koostööpartneri valikut Prits.
Kliendi vajadustest lähtuv koostöö
Kogu projekti õnnestumise oluliseimaks märksõnaks sai koostöö. Terminali ehituse peatöövõtja Mapri Ehitus OÜ ja Dotnuva Baltic kaasati juba projekteerimise faasis. „Tegime juba planeerimise faasis tihedat koostööd KEVILI meeskonnaga, sealhulgas teiste terminalide juhtidega, et koguda sisendit ja kindlustada, et süsteem oleks kohandatud lähtuvalt KEVILI vajadustest,“ kirjeldab projekti algust AS Dotnuva Balticu projektimüügi osakonna juht Argo Luide. Vastava eeltöö eesmärgiks oli tagada, et terminal suudaks käidelda erinevaid teraviljasorte, nagu nisu, oder, kaer, herned ja raps.
KEVILI juhi sõnul on teraviljakuivati kompleksi südameks terminali tehnoloogiline skeem ja seadmed. Vastavate lahenduste väljatöötamine ja kokkupanemine toimus aktiivses koostöös Dotnuva Balticu esindajatega. Võtmekoostööpartnerite ja tellija omavaheline tihe koostöö juba esmases projekteerimise faasis, andis kogu projektile tugeva aluse. Ka projekti hilisemas ehituse käigus suudeti tänu erinevate osapoolte omavahelisele heale koostööle kõik väljakutsed operatiivselt lahendada.
Kui terminali ehitus 2023. aasta oktoobris algas, tekkis kohe mitmeid väljakutseid. Pinnasevee kõrge tase raskendas vundamendi rajamist, eriti kuna vundament ja kanalid tuli ehitada 7 meetri sügavusele. Probleemi kõrvaldamine põhjustas kuuajalise viivituse, mis surus kogu ehituse veel kitsamatesse ajaraamidesse. „Dotnuva Balticu kanda jäi projekti kõige kriitilisem töölõik. Kuuajalisest nihkest vaatamata suutsid nad tänu suurepärasele projektijuhtimisele, läbimõeldud tegevustele ja heale koostööle Mapri Ehitusega hoida projekti graafikus, tegemata seejuures järeleandmisi töö kvaliteedis. Dotnuva Baltic töötas rekord graafikus ning tagas oma pühendumisega selle, et kompleks käivitus tõrgeteta,“ tunnustab Prits.
Tõhusa tehnoloogia paigaldamine
Dotnuva Baltic vastutas terminali tipptasemel seadmete paigaldamise eest, sealhulgas Cimbria RM10 konveierid, EE14 elevaatorid ja AMG26 läbivoolukuivati. „Mäo terminali ehitusel kasutatud seadmed on projekteeritud käitlema suuri teraviljakoguseid, kus konveierid ja elevaatorid suudavad transportida kuni 260 tonni tunnis. Selline jõudlus on KEVILI tegevuste jaoks eriti oluline saagikoristushooajal. Süsteem on loodud võimalikult paindlikuna, andes operaatoritele rohkem võimalusi erinevate teraviljadega toime tulemiseks,“ kirjeldab seadmete valikut Luide.
KEVILI Mäo terminali eesmärk on käidelda mitmeid teraviljasorte, sealhulgas nisu, otra, kaera, herneid ja rapsi. Iga teravili saabub erinevates kvaliteediklassides, mistõttu süsteem peab neid eraldi sorteerima, kuivatama ja ladustama. Väljatöötatud lahendus, mis sisaldas kahte eraldi kuivatusseadet, võimaldab samaaegselt töödelda erinevaid teravilju, muutes protsessi palju efektiivsemaks.
KEVILI Mäo terminali paigaldamine nõudis üle 300 tonni teraskonstruktsioone ja 40 kilomeetrit kaabeldust, kus 900 kW elektrimootorid toidavad konveiereid, kuivatusseadmeid ja muid masinaid. Dotnuva Baltic juhtis seadmete paigaldusprotsessi, mille aitasid ellu viia 30 montaažimeeskonna liiget ja elektrikku. Seadmete paigaldusega tegeles Dotnuva Balticu pikaaegne koostööpartner Ofi Construction OÜ, kelle pühendumine ja kogemused aitasid tagada rekord graafikus püsimise.
Mäo terminali rajamine pakkus kõigile õppimiskohti ja vajadust leida teistmoodi lahendusi kui varasematel terminalide ehitustel kasutatud. Ka töö käigus tuli korduvalt kohaneda uute tingimustega. Määravaks sai meeskonna ja tööde juhtimise oskus. Prits kiidab Dotnuva Balticu arvestavat paindlikkust ning panustamist: „Nad mõtlesid kaasa ning pakkusid ja leidsid toimivaid lahendusi. Kui seadmeid polnud võimalik varasemate töölõikude valmimise viibimise tõttu üleval kokku panna, siis tehti seda maas, kasutades olemasolevat aega efektiivselt järgnevate töölõikude ettevalmistamiseks. Tore on töötada inimestega, kes tunnevad oma valdkonda, teavad mis on võimalik ja suudavad selle ka ellu viia.“.
Sujuv käivitamine ja kvaliteetne töö
Selleks, et tagada terminali sujuv käivitamine, hoidis Dotnuva Baltic oma montaažimeeskonda terve esimese kuu valmisolekus. See võimaldas kiiresti reageerida tekkivatele probleemidele ja vältida seisakuid. Lisaks pakuti tuge terminali operaatorite väljaõppel, andes neile varakult juurdepääsu SCADA süsteemile, et nad saaksid enne objekti valmimist harjutada. Kasutajasõbralik SCADA süsteem ja kohapealne väljaõpe aitasid operaatoritel terminal kiiresti tööle panna.
Tihe koostöö KEVILI, Dotnuva Balticu ja teiste koostööpartnerite vahel tagas selle, et terminal saavutas oma eesmärgid ja seadis uued kõrged standardid kuivatiprojektidele Eestis. Terminali võime töödelda oma esimesel hooajal 62 000 tonni teravilja (22 000 tonni kuivatatud ja 40 000 tonni kuiva teravilja) on tõestus eduka koostöö tulemuslikkusest. Seejuures said paigaldatud seadmed edukalt hakkama ka herne kuivatamisega, mis moodustas ligi poole kuivatatud teraviljast.
KEVILI projekt näitab hästi Dotnuva Balticu tugevust ja võimekust töötada koostöös kliendiga, pakkudes rätseplahendusi, mis vastavad suurte põllumajandusettevõtete vajadustele. Kogu projekti vältel olid tagatud kõrged kvaliteedistandardid igas etapis, alates süsteemi disainist kuni paigaldamise ja tehnilise toe pakkumiseni. Dotnuva Balticu ja teiste koostööpartnerite koostööl põhinev lähenemine projekteerimisele, oskus ületada väljakutseid ja pühendumus kvaliteedile olid kahtlemata olulisteks võtmeteguriteks, mis aitasid projekti edukalt ettenähtud ajaplaanis ellu viia. Terminal töötab nüüd täielikult ja pakub KEVILI liikmetele vajalikku infrastruktuuri, et tõhusalt ladustada, kuivatada ja töödelda teravilja.
KEVILI on 2005. aastal loodud 100% Eesti kapitalil põhinev Eesti teravilja- ja rapsikasvatajate ühistu, mis koondab enda alla 182 põllumajandusettevõtet. Ühistu liikmete kasutuses on ligi 87 000 hektarit Eestis haritavast maast. Umbes veerand Eestimaal kasvatatud teraviljast ja rapsist jõuab üleilmsele turule põllumeeste ühistu KEVILI kaudu.
Eesti sisetarbimisest ülejääva teravilja eksportimisega tegelevale KEVILI´le kuuluvad Roodevälja terminal Lääne-Virumaal, Rõngu terminal Tartumaal ning nüüd ka Mäo terminal Järvamaal. Kolmanda terminali rajamise tingis KEVILI liikmeskonna hoogne kasv ja hea asukoht sadamate suhtes.
Eestist eksperditakse teravilja üle kogu maailma. Näiteks nisu on viimastel aastatel müüdud peamiselt Aafrikasse – Nigeeria, Burkina Faso, Tšaad jt. Samas otra müüakse Hispaaniasse ja Portugali ning hernes läheb peamiselt Norrasse.
Mäo terminali valmimisega suurenes KEVILI ladustamisvõimekus sisemaa terminalides 200 000 tonnini. Koos Sillamäe ja Muuga sadama ladudega suudetakse kokku ladustada kuni 300 000 tonni tera- ja kaunvilja ning rapsi.
PIldid: Fotograaf Erik Riikoja ja AS Dotnuva Baltic
Küsi nõu spetsialistilt?
dotnuvabaltic.ee veebisait kasutab nelja peamist tüüpi küpsiseid.
Sirvimist jätkates nõustute vajalike küpsistega. Võite nõustuda ka teiste küpsiste kasutamisega.