Farmer Tõnis: Mis keiss on? Minu kogemus Case IH Optum 270-ga

Autor: Farmer Tõnis  / @farmer.tonis

Olen oma teraviljakasvatustalu pidanud alates aastast 2011 ning minu ettevõttes on olnud ainult CNH korporatsiooni sinised traktorid.

Kogu selle aja jooksul, ja isegi enne seda, on nende traktorite kabiinid ja juhtimisseadmed olnud põhimõtteliselt samad. Terve inimpõlvkond toodeti põhimõtteliselt samasugust traktorit. Kui autode maailmas toimuvad uuendused iga paari aasta tagant, ning uued mudelid tulevad liinilt igal neljandal-viiendal aastal, siis CNH oli millegipärast jäänud uskuma, et põllumajandus on selline konservatiivne ala, kus kõigile meeldib saada seda sama asja õige pisut muudetud pakendis.

Konkurendid said aga aru, et ka põllumehed ootavad järjest paremaid töötingimusi ning see võimaldas erinevat tooni rohelistel haarata liidripositsioon nii müügis kui innovatsioonis.

Dotnuva pakkumine proovida harjumuspärase sinise asemel hoopis punast värvi traktorit, tekitas minus huvi, kas on vaid värvi vahe või on seal midagi muud? Eelkõige ootasin ma huviga, milline on nüüd uuendatud kabiin.

Kabiin

“No miks te nii kaua ootasite nende uuendustega”, oli minu esimene reaktsioon kabiini astudes. See ei ole nüüd päris maja ratastel, aga mikrokorteriga Tallinna trendikas regioonis võib kõrvutada küll.

Mis silma jäi? Nüüd on ruumi ja õhku, eriti võrreldes sellega kui astud tagasi oma 2017 sinisesse. Panipaiku on täitsa arvestataval hulgal, erinevaid ühendusi on ka raatsitud paigaldada. Klaasipuhasti pühkimine tekitab tankipilu asemel vaatevälja, päris 360 kraadi ei tee, aga nähtav edasiminek siiski. Materjalid on kenad, punane nahk ja beež sisu on kena kombo.

Nuriseda võib ainult selle üle, et vasakpoolne käetugi on mingisugusest krobelisest materjalist, mis tähendab, et põllul õõtsudes on su käsivars pärast punane. Paremale poole raatsiti korralik nahk panna, aga vasakule pean fliisi alla panema. Okei, istmeid ei tooda CNH, aga ma arvan, et nad saavad seda materjali valikut mõjutada.

Juhtimisseadmed

Kui oled vanemate kollaste kombainidega sõitnud, mille mark algab N-ga ning lõppeb D-ga, siis Case-i juhtkang tundus kohe väga tuttav. Ja mulle on kombaini juhtkang ning selle loogika alati meeldinud.

Põgusa testimise järel saab öelda, et jaaaaaaaaa, sellega võib tööd teha küll. Sinise traktoriga on see probleem, et kangiga sõites ei saa täpselt aru mis kiirus sul ette pandud on ja kas kiiruse määrab kang või püsikiirusehoidja või need mõlemad. Kuna juhtkang tuleb algasendisse tagasi, siis visuaalselt ei ole aru saada, mis toimub. Ütleme nii, et äkilised sööstud sinisega või ootamatu mitte peatumine ja minu paanika ei ole võõrad asjad. Sellepärast sõidan oma traktoriga pigem pedaali või kiirusehoidja reziimis.

Case-i juhtkangi puhul on visuaalselt ja tunnetuslikult aru saada, kus see asub, ning tegelikult sõitsin 90% ajast selle traktoriga hoopis juhtkangi režiimis ning kordagi ei tekkinud ootamatuid olukordi.

“Clean-look” on küll äge mõtteviis disainis, aga siinkohal pean olema vanakool ja ütlema, et mulle meeldiks rohkem füüsilisi nuppe. On küll võimalus salvestada käsklusi vabalt programmeeritavate nuppude alla, aga ma leidsin end ikka vahepeal menüüdes tuhlamas, et leida vajalik töörežiim, mille muidu võiks ühe nupuvajutusega aktiveerida.

Ma loodan, et insenerid ja disainerid on piisavalt masinaid katsetanud ja see ei ole tegelikult probleem, aga nuppude kummine materjal tundus pisut õhuke ja ilma maniküürita tundus, et äkki torkan sinna varsti augu sisse?

Tehnoloogia

Kui keegi mäletab, siis kunagi oli operatsioonisüsteem Windows 95 ja tundus, et taolist kasutas CNH ka oma masinatel kuni tänaseni. Hea lihtne ja lollikindel, aga lootusetult vananenud.

Uuendatud ekraanigraafika ja pilt on juba hoopis teine tase. Silmale kena vaadata ja kasutusloogikalgi polnud viga. Seda Case-i demomasinat kasutas ka esivanem ja ma väga palju ei pidanud teda aitama, et ta saaks GPSi ja muude seadetega hakkama – järelikult ei pea olema 10ne pöidlaga nutipõlvkond, et hakkama saada.

Aga üks häiriv viga ikkagi on, ekraan on aeglane. Mitte päris “katku juukseid välja” aeglane, aga piisavalt, et märgata. Õnneks kinnitati mulle, et tehas tegeleb sellega ning loodetavasti optimeeritakse tarkvara või pannakse kiirem protsessor tehteid tegema. Ja see eestikeelne tõlge ekraanil.. see on nii toortõlge, et tekkisid lausa uued mõisted nagu sidur on sõidujuhtpedaal vms. Kui inglise keelt mõikate, kasutage seda.

Traktoril oli peal ka AFS AccuTurn, mis võimaldab traktoril põldude otstes ise automaatselt ringi pöörata. Veel kangem variant AccuTurn Pro teostab ka põlluotsaautomaatika ehk tõstab-langetab jne. Ning keerab traktori ümber ka.

Kas see on seda väärt? Kui sa oled AB joone mees ehk kasutad vaid murdosa traktori pakutavast – GPS juhib lihtsalt masinat mööda sirget joont, siis ei anna automaatselt pööramine väga suurt lisaväärtust. Miks? Et see süsteem toimiks on vaja, et oleks põllupiirid korralikult salvestatud ning traktori ja haakeseadme mõõtmed õiged jne. Ehk selle hästi toimima saamiseks peab sättimisega natuke tegelema ning vajadusel ka põllul peenhäälestama (erinevalt poliitikast, annab see häälestamine tulemusi).

Mida mina teeksin? Võtaksin AccuTurn Pro kasutusse. Ükskõik mis tegevuse automatiseerimine annab rohkem aega töö jälgimiseks (loe: instagramis olemiseks), säästab kütust, vähendab vigu ja väsimust.

Mida veel?

Vaikus – see on CNH leivanumber olnud ja testid ei valeta, on vaikne. Vahepeal katkestab seda vaikust küll hüdraulika töötamine kabiini all-taga, aga see on vist astmevaba käigukastiga traktori eripära.

Subwoofer – nüüd küll küsitakse, et Tõnis, mis selle väärtus siis olema peaks? Väga lihtne – põllumehed maksavad miljon eurot ühe rohelise kollaste ratastega kombaini eest, et saada soft-close uks. Kas see on eluliselt vajalik? Ei! Kas see on lahe? Igatahes! Sama asi on subwoofriga – korralik helisüsteem peletab une ja muremõtted ning on lahe :D

Disain – sellega on väga lihtne. Kas sa traktorist eemale minnes vaatad korra tagasi? Mina vaatasin, mitu korda – järelikult meeldib.

Rõhuvabastuskangid hüdroväljavõtete juures – halleluuja! Mulle tuleb kindlasti kasuks, et ronida traktori trepist mitu korda üles, et lükata väljavõtteid ujuvasse. Aga teate, lõpuks on see lihtsalt tüütu. Nüüd on elu lõpuks lihtsaks tehtud. Väike asi, aga see loeb!

Vedrustus – mis vahe on puupingil ja eelmise põlvkonna CNH traktoril? Puupink on odavam. Okei, tegelikult ei olnud vanematel CNH traktoritel ka viga, aga uus on nüüd juba täitsa hea, ütleks, et oli lausa meeldiv üle ristipidiste tehnoradade sõita. Madalsurve rehvid õige rõhuga teeksid asja veel paremaks.

Tuled – just tee peal sõitmiseks mõeldud tuled. Minu enda traktorile on ette pandud 2 õlilampi aastast 1900 ja ühel on õli otsa saanud ehk teel sõidan töötuledega kui teisi autosid vastu ei tule. Case on sellessuhtes kõva hüpe edasi. Ma sõidan teedel väga palju, ning seda ka öösiti, ja seega on mulle head tuled VÄGA tähtsad. Esimest korda pimedas tee peale minnes, sain teada, et CNH on võtnud tõsiselt soovitust: saagu valgus! Ja valgus sai.

Käigukast – siin ei ole midagi kommenteerida, ristkasutusega traktori jaoks ei ole mingit muud käigukasti isegi mõtet kaaluda. Puhtal harimistraktoril oleks powershiftil mingi mõte, aga kui sa harid, külvad, pritsid, väetad ja transpordid sama traktoriga, siis on parim käigukast juba välja mõeldud ja see on CVX.

Kokkuvõtteks – miks rohkem Case traktoreid Eestis ei müüda? Ma ei tea!

Tänasel traktoril ei ole enam midagi häbeneda võrreldes konkurentidga. Ja ka kontsernisisese sõsaraga võrreldes, meeldis mulle just kasutusloogika Case-i puhul rohkem. Saan aru, et Dotnuva Eesti on nüüd tegelenud ka hoolduse parendamisega, mis on põllumeeste jaoks peaaegu et kõige tähtsam valiku kriteerium. Sulle ei meeldinud eelmise põlvkonna CNH traktorid? Proovi uut! Kas ma garanteerin, et tekivad samad tunded, mis minul? Suudan ma garanteerida, et tuleb hea põllumajandusaasta? Ei! Aga vilja proovin külvata ikkagi, äkki läheb hästi ja külvan ka ülejärgmisel aastal. Ega enne ei saa aru kui pole ise omal nahal kogenud.