Künni MM 2014

Varahommikul jõudsid traktorid taas põllule. Veel viimased seadistused ja roheline valgusfoor teatas võistluse algusest. Avavaod läksid nii Indrekul kui Jüril suhteliselt hästi. Jüri ehmatus oli aga suur, kui ta naabri avavagu nägi, see oli sellise kõverusega banaan, mis euroliidus leti peale ei jõuaks.

Ehmatus sellepärast, et peale neljandat ringi pidi Jüri sealt oma kündi jätkama. Kutsusime ka peakohtuniku, et ta olukorda hindaks ja vajadusel annaks Jürile loa uuesti sihitikud maasse lüüa ja endale uus serv künda. Naaber suutis oma vagu parasjagu nii palju õgvendada, et Jüri "uut algust" ei saanud ja pidi jätkama kõverast banaanist. Reeglite järgi antakse õgvendamiseks kaks töökäiku, mille sirgust ei hinnata. Seda pilti oli tulnud uudistama päris palju rahvast ja Jüri ei petnud lootusi - juba esimese töökäiguga võis vao sirgeks lugeda. Ja pärast teist käiku oli vaoserv nagu joonlauaga tõmmatud. Imestavat ja kiitvat mõminat oli rahvahulgast palju kuulda ja lainena levis sõna "Estonian".

Ka Indrek sai päris korraliku kokkukünni. Tüü, mis proovikünni ajal kippus välja jääma, oli korralikult maetud.
Edasi tiksus kõik rahulikult, viilud olid normaalsed ja jäi oodata korralikku lõpuvagu. Ka konkurentide põllud nägid head välja, tase on väga kõrge.

Lõpuvagudega läks aga jälle kehvemini. Jüri mõõtis küll täpselt õige laiuse välja, kuid vao serv näitas liialt palju rohtu.

Indrekule maksis aga kätte Belarus, mida ta just hommikul oli kiitnud. Nimelt on vajadusel võimalik Belarussiga rippsüsteemi allapoole suruda, mida lääne traktorid ei võimalda. Lõpuvao ajal ta seda trikki tegigi ja tõstis russi adrale selga, nii et traktori rattad tulid maast lahti. Tulemuseks kaevasid tagarattad augu viiludesse ja traktor nihkus ise kõrvale, lõpuvagu muutus kõveraks ja inetuks.
Rohumaa võistlusel oli Jüri 16. kohal ja kahe võistluspäeva kokkuvõttes 20. kohal.
Indrek oli rohumaa võistlusel 21. kohal ja kahe päeva kokkuvõttes 19. kohal.
 

Saime esimese päeva tulemused. Üllatusi väga ei ole, vahed on väikesed ja järjekord võib veel muutuda. Meie poistest oli Indrek väga tubli, esimese päeva tulemuseks oli 18. koht. Belarusi nime oli pealtvaatajate suust päris tihti kuulda. Igatahes tuntakse Indrekut rohkem traktori kui rahvuse järgi.
Jüril kahjuks vajus lõpuvagu sodi täis. See juhtub siis, kui kündmata riba kitsaks jääb, kuid tal oli see riba täiesti mõõdus. Jüri esimese päeva tulemuseks oli 23. koht.
Homme on järgmine vaatus.

Esimese päeva tavaadra tulemused:

Esimese päeva pöördadra tulemused:

Indrek võistlemas

Jüri võistlemas

Looderdamine läbi ja rasked päevad ootavad ees. Pühapäeva õhtul loositi treeningu põllulapid. Saime kõrremaale nr 1.
Põld on nisu ja rapsi segu, st. eelnev raps on selle aasta nisutüüs kasvamas. Raps on päris lopsakas ja nisutüü poole põlve kõrgune. Räägivad, et võistlustükid on korralikumad. Esmaspäeva hommik oli kohutavalt külm, meil olid muidugi ainult lühikesed riided kaasas. Aga pärast päikesetõusu saime ka soojendavaid kiiri (põllule läheme enne päikesetõusu ehk kell 7). Peale lõunat aga viskab temperatuuri 30 lähedale ja varju pole kuhugi põgeneda.
Proovisime teha mingeid elemente, adra seadistus muidugi erineb sellest, mis kodus parimaks osutus. Saime hakkama ka suure tüüga. Üldiselt on tunne nagu lapsena liivakastis, kus vormikooke sai küpsetatud. Iga puudutus hõlma poolt jätab liiva sisse jälje. Sai hiilitud ka konkurentide tegemisi. Üldiselt need, kes alati on hästi kündnud, teevad seda sellel aastal jälle ja need kes kunagi pole asjale pihta saanud, ei saa ka sellel aastal (kuigi vara on midagi paika panna, sest kõik otsivad ja proovivad midagi). Meie tükid kippusid jääma keskmise ja miinuspoole vahele, kuid loodame, et leidsime enam-vähem seadistused ja võistlustel loodaks juba üle keskmise ronida. Päris ette trügimiseks peaks tegema midagi hoopis teisiti, lihtsat retsepti selleks tõenäoliselt ei ole.
Tänasega lõppes kahepäevane kõrremaa treening, ees ootab poolteist päeva rohumaa treeningut ja siis tuleb halastamatu lahing.

Tuleb välja, et ma ei jõuagi iga päev blogi kirjutada. Päevad on väga tihedad, algavad kella 6-se äratusega ja lõpevad  õhtul 11-paiku breefinguga. Saime täna on põllulapid normaalselt vara küntud ja kasutan kohe juhust, et paar rida kirjutada.
Laupäev ja pühapäev on künnivõistlustel kohustuslikud kohalike kultuuri- ja vaatamisväärsustega tutvumine ning esmaspäevast algab tõsine töö. Peab ütlema, et prantslased tegid väga huvitavad ekskursioonid. Näiteks teame nüüd kui hapud on viinamarjad ja kuidas punane vein pudelisse läheb, miks peab mõne veini sildi eest rohkem maksma kui teise eest jne.

Käisime veini tootmist uudistamas piirkonnas, kus põldudeks on vaid viinamarja istandused. Kolasime mööda vana St. Emilion'i linnakest, kus kitsad tänavad on täis"veinikuid" (kohvikute asemel).

Külastasime ka kohalikku "suurfarmi", kus oli 150-pealine kohalikku vanaaegset tõugu lehmakari. Kui meie PRIA ametnikud ja veterinaarinspektorid peaksid sellistel ekskursioonidel käima, paneksid nad kogu Prantsusmaa karjakasvatuse päevapealt kinni.

Edasi läksime ronima mööda üüratut liivadüüni. Selle Euroopa kõrgeima düüni Pilati kõrguseks olevat 105 m. Mööda liiva oli ülespoole tõesti raske minna, aga elamus tasus pingutamist.

Oli pikk, kuid edukas päev. Indrek Zilensk alustas esimesena, startides kodust juba kell 01.00. Kogu meeskond kohtus ööpimeduses kell 04.15 Mäo silla all. Edasi läks juba lõbusalt. Kell 06.45 õhkutõus Tallinnast ja sujuv maandumine kahe ja poole tunni pärast Amsterdamis. Siis ca 6 tundi ootamist ja uus õhkutõus, veel 1,5 tundi taevast ja pehme maandumine Bordeaux's. Sõbralik vastuvõtt lennujaamas korraldajate poolt ja peale 5 minutilist bussisõitu olimegi kohal. Kohe pärast saabumist kohtusime Margus Ameerikasega, kes oli päev varem kohale jõudnud ja tuli just põllult. Läksime ka meie põldu vaatama. See oli öösel vihma saanud ja oli kohati üsna märg. Eelnevalt on siin aga olnud tohutu kuiv ja ka võistluste ajaks on korraldajatel plaan võistlustükke kasta. Lõimis on väga liivane, isegi Olustvere kahvatub selle kõrval. Külastasime ka masinaparki. See on väga suur hoone, mis muidu seisab tühjana, kuid sobib hetkel ideaalselt kõigi traktorite hoiustamiseks. Meie koht oli veel tühi, kuid traktorid peaksid saabuma täna öösel.

​Künnimeeste traktorid ja adrad said edukalt rekka peale. Kõigepealt Jüri Lai roheline John Deere ning siis Indrek Zilenski sinine Belarus. Mõlemal muidugi taga Kvernelandi adrad. Mõneti hea, et Belarus on vanadusest veidi küüru vajunud ja mahtus seetõttu napilt auto peale. Omal jalal Prantsusmaale jõudmine oleks vanakesel tõenäoliselt üle jõu käinud. Autojuhtide plaan on täna õhtuks Läti-Leedu piirile jõuda. Ööbitakse Lätis.

Täna toimus Tallinnas pressikonverents. Kohal olid Prantsusmaale sõitev viieliikmeline meeskond, samuti põllumajandusministeeriumi esindaja, sponsorid, ajakirjanikud ja fännklubi esindajad. Meeskond andis ülevaate ettevalmistustest ja eesseisvast võistlusest, kuulati künnifännide muljeid eelmistelt võistlustelt ning vastati küsimustele. Sponsor AS Dotnuvos Projektai toetas mõlemat võistlejat 500 euroga.